Eriine on üks pimedate töökeskuse Hariner pikaajalisemaid harjategijaid. 
Juba 26 aastat valmistavad naise virgad sõrmed harju. Nägemist selleks tema sõnul vaja ei lähe. “Sõrmeotstega tajun,” selgitab Eriine. Olgugi et tegemist on Eesti kunagise harjategemise meistriga, ei ole temas märgata kübetki uhkeldamist: “Mis ma seal kodus ikka istun?” Tööl on tegevus, sõbrad, põnevad jutud – ka klatšijutud. Iga päev sama töö tegemine naist ei häiri. Kuid nüüd on tema ja teiste pimedate igapäevatöösse tulnud vaheldust: valminud on esimesed 50 täiesti uut toodet, noore disaineri Lauri Hirvesaare välja mõeldud Qbikut. Kirjutatakse Qbik, öeldakse kuubik, välja näeb nagu kuubik, millel on hari sees. Miks hari? Sellepärast, et harja vahele saab torgata asju.
Qbiku sünd
Kuidas Qbik alguse sai? Kolme majandustudengi loodud mittetulundusühing Hingest tegi kunstiakadeemia tootedisaini osakonnale ettepaneku, mille eesmärk oli Harineri tootevaliku laiendamine ja arendamine. Hingesti tööks on puuetega inimeste valmistatud käsitöö müü-mise hõlbustamine ning seeläbi nende aitamine.
Koostööle pani õla alla Hansapank oma Miljonisaju-projektiga. Tänu sellele ületati rahalised takistused. Alguses tutvusid teise kursuse tudengid Harineri tootmisvõimalustega. Vaadati üle olemasolev masin ja materjal. Samuti uuriti, millised on töötajate oskused. Seejärel joonistati üles kõikvõimalikke põnevaid ideid. Mänguasju, kühvelharju ja muidu uuenduslikke harju. Nende seas oli ka Lauri Hirvesaare kujundatud Qbik, mis jäi oma uudsusega kõigile silma.
“Nägin toote sündi algusest lõpuni,” rõõmustab noor disainer. Niisiis oli see tema jaoks hea õppetund, mida saab tulevikus kindlasti ära kasutada. Hirvesaare Qbik sai alguse tahtest luua oma töölaual kord. Disaineri töölaud on täis igasuguseid pliiatseid ja markereid ning noormees ei kuulu nende korraarmastajate kilda, kes viitsi-vad kulutada aega pliiatsite tähestikulises järjekorras ritta sättimiseks. Samas peab vajaliku pliiatsi kerge vaevaga ja kiiresti üles leidma. Sellest tekkiski mõte, et võiks enda elu kergemaks teha ja lauale vähese vaevaga süsteemi luua. Väiksemaid segadusetekitajaid on lihtne harjastesse torgata.
Pime töötab rõõmuga
Puudega töötajate igapäevatööd juhatab Natalja Fedotova ja juhendab Sigrid Keskküla. Sigrid teab, et pimedad teevad rõõmuga tööd. Aga tööd ei saa niisama lihtsalt. Vastavalt tellimuste hulgale kutsutakse Harineri töötajad tööd tegema. Kõik on tööle vormistatud veerand kohaga.
Sigrid Keskküla jõudis Harineri viis aastat tagasi. Olgugi et ülikoolis tudeeris Keskküla hoopis õigusteadust, paelus teda puudega inimestega töötamine ning nende abistamine algusest peale. Ning juuraharidusega naist firmast minema ei saadetud. Tegevust on keskuses lihtsalt nii palju, et kahju oleks lahkuda.
Tegelikult ei ole pimedate keskus pelgalt töötegemiskoht. Üheskoos korraldatakse näiteks ka kultuurireise ja viimati oldi Hiiumaal.
Kuidas siis tehakse Qbikut? Esmalt võetakse alus ja hakatakse harja tegema. Nii nagu tavalist harja. Qbiku tegemine on päris lihtne, ainult harjased on pisut tugevamad. Kui üks rida harjaseid on kindlalt plaadi küljes, lükatakse need vilunud liigutusega suure rauast lõikaja alla ja tõmmatakse naksti need ühepikkuseks.
Qbiku kestad valmistatakse puidutsehhis, kus töötavad terved inimesed. Kui kuubiku põhi on valmis, siis on vaja sinna auke puurida. Et selles töös on oluline täpsus, siis seda pimedad teha ei saa.
Harju on valmistatud 121 aastat
•• Harineri moodustasid 19. veebruaril 1999. aastal Eesti pimedate liit, Põhja-Eesti pimedate ühing ja Eesti pimedate liidu Tallinna ettevõte.
•• Töökeskuse eesmärk on aidata puudega, eelkõige nägemispuudega inimestel leida oma kohta ühiskonnas, anda neile võimetekohast tööd, lõimida neid töökollektiivi ja selle kaudu ühiskonda.
•• Eesti vaegnägijad ja pimedad alustasid organiseeritud töist tegevust juba 1886. aastal Tallinnas.
•• 1970. aastateks rajati pimedatele tootmishooned, kus põhiliselt valmistati harju, harjasmatte, kõrvaltööna metalli-, plastvalu- ja puidutooteid.
•• Nagu praegu oli ka Nõukogude ajal harjatootmise monopol vaegnägijate, pimedate käes ja riik toetas neid.
•• 1980. aastate lõpul oli Tallinna õppe-tootmiskombinaadis üle 600 töötaja.
•• MTÜ-s Pimedate Töökeskus Hariner töötab 38 inimest, neist 30 puudega. Nende põhitöö on harjade valmistamine.
•• Pimedad ja vaegnägijad on harju valmistanud juba 121 aastat.
Allikas: www.hariner.ee
allikas:
04. oktoober 2007 Eesti Päevaleht
Autor: Anna-Liisa Soomann
