Käesolev aasta on võrdsete võimaluste aasta ning samuti tähistatakse sellel aastal Eestis ka disainiaastat. Puutepunkt käis uurimas, mis juhtub siis kui need kaks asja omavahel kokku panna.
MTÜ Hingest viis kokku Eesti Kunstiakadeemia disainitudengid ja pimedate harjatööstuse Hariner inimesed. Soov on, et sellest koostööst kasvaks välja rida uusi ja põnevaid tooteid, mida pimedad saaksid valmistada. 
Ajalugu ja hetkeseis
Pimedate poolt harjade valmistamise traditsioon ulatub Eestis üle-eelmisesse sajandisse. Nõukogude ajal töötas praeguse Harineri ruumides üle 6oo inimese, kellest pooled olid erivajadusega. Siin oli plasti- ja metallitsehh, lisaks suur puidutöökoda. Ilmselt on pea igas kodus olemas just siin valmistatud hobusejõhvist põrandahari. Kõige populaarsem toode oli omal ajal aga ziguli õlifilter, mida müüdi üle suure nõukogudemaa.
Hetkeolukorda ei anna selle ajaga võrreldagi. Sigrit Keskküla, kes on Harineri projektijuht räägib, et hetkel on majas tööl 40 inimest, 30 neist on puudega. Lisaks harjadele tehakse erinevaid pakendamis- ja komplekteerimistöid. Kuid tootevalik on jäänud ajale jalgu, pooled harjad mida toodetakse ei leia endale rakendust ja selletõttu ka ostjat.
Näiteks väike pudelihari, mis oli aastakümneid tagasi edukas müügiartikkel ei ole tänapäeval enam vajalik, sest klaastaarat kodus keegi enam ei pese.
Koostööst Kunstiakadeemiaga oodataksegi ennekõike uusi ja värskeid ideid ja lahendusi, mida tootmisesse võtta. Vaja oleks luua selliseid harju, mida tänapäeva inimene vajab ja osta tahab, räägib Sigrit Keskküla.
Õppetöö ja tootearendus käsikäes
Teise kursuse disainitudengite üks põhilisi ülesandeid on toodete projekteerimine. Koostöö Harineriga andis sellele praktilise mõõtme, tegemist on väga reaalse olukorraga, millega tudengid kokku puutusid, selgitab juhendaja Heikki Zoova.
Tudengid käisid ettevõttes kohal, tutvusid tootmise iseärasustega. Samuti said nad reaalse pildi, millised on erivajadustega inimeste oskused ja võimalused neid tooteid pärast valmistama hakata.
Disainitudeng Lauri Hirvesaar räägib, et pärast Harineris käiku joonistas ta kuu aja jooksul visandeid ja genereeris ideid. Lauril oli kindel plaan pakkuda välja midagi sellist, mis täielikult erineks praegusest toodangust, nii valmiski lõpuks vineerist ja harjastest valmistatud kirjatarvete hoidmise kast. Kasutatud on sama materjali ja peaaegu samu töövõtteid, mida ka pimedad kasutavad, et tulevikus saaksid pimedad selliste kastide tootmisega hakkama.
Lisaks Lauri kontoritarvete hoidjale pakkusid tudengid välja veel moodulitest koosneva visiitkaardi hoidja, kokkupandava harjasmati, harjastega külmkapimagneti ja shvammharja. Kõik tööd, mida esitleti, olid uudsed ja värsked. Harineri esindaja jäi tootearendusega väga rahule, noorte disainerite värske lähenemine on just see, mis tootmises on pikka aega puudu olnud.
Heikki Zoova räägib, et tudengite kaasamine Harineri tootearendusse on nagu värske tuul ja tudengitele tuleb selline raske katsumus kindlasti edasises disaineritöös kasuks.
Mudelid on valmis, mis saab aga edasi?
Nüüd on esialgsed mudelid valmis, selleks et neist saaks tooted, mida müüa, tuleb veel palju tööd teha. Tudengid on igatahes valmis alustatut lõpule viima. Lauri Hirvesaar ütleb, et tema kavatseb kindlasti jätkata ja oma kirjatarvete hoidjat nii kaua edasi arendada, et see lõpuks tootmisse ja turule jõuaks. Heikki Zoova ütleb edasise kohta, et ülikooli roll on selleks korraks lõppenud – tudengite õppeülesanne on täidetud ja edasi minnakse uutega. Praeguses situatsioonis muutub tudengite roll kogu projektis- neist saavad disainerid, kes teevad oma tööd.
Nüüd on vaja MTÜ Hingestil leida võimalused, et esialgsetest mudelistest saaksid tooted, mida Harineri inimesed võiksid valmistama hakata.
Lõpetuseks jääb loota, et sellest koostööst tuleksid sellised tooted, mis jõuaksid turule ja paljude inimeste kodudesse. Kui see juhtub, annab see uue hoo üle saja-aastase traditsiooniga pimedate harjatööstusele.
VAATA LISAKS:
- Pimedate Töökeskus Hariner
- MTÜ Hingest
- Eesti Kunstiakadeemia
Kaidor Kahar
märts 2007
| 
